← Kõik postitused

Mitmekeelne koduleht: URL-id, hreflang ja tõlked

Eesti ettevõtte koduleht on harva ainult ühes keeles. Kliendid räägivad eesti, vene ja inglise keelt, turismi- ja kaubandusettevõtetel lisandub sageli soome keel. Mitmekeelne koduleht tundub lihtne: teeme tekstid valmis, tõlgime ära ja lisame nurka keelevahetuse nupu. Tegelikult otsustab paar tehnilist valikut, kas iga keeleversioon on otsingus leitav ja kas külastaja jõuab õigesse kohta.

Selles postituses käime läbi olulisemad otsused: URL-i struktuur, hreflang, tõlked, pealkirjad ja slug'id igas keeles, keelevahetuse kasutajakogemus ja sitemap. Näitena kasutame oma lehte ravien.eu, mis on eesti ja inglise keeles.

Kes on teie lehe lugejad

Enne tehnikat tasub vastata lihtsale küsimusele: kes teie lehte loeb ja mis keeles ta otsib?

  • Eesti keel on kohaliku kliendi vaikimisi keel.
  • Vene keel on Eestis paljude inimeste emakeel. Kui teie kliendid on näiteks Ida-Virumaal või Tallinnas ja teenus on kohalik, võib venekeelne leht olla sama oluline kui eestikeelne.
  • Inglise keel on vajalik välisklientidele, turistidele, Eestis elavatele välismaalastele ja partneritele.
  • Soome keel on mõistlik, kui teie kliendid tulevad Soomest, näiteks turismis, majutuses ja teeninduses.

Iga keel on eraldi töö: tekstid, hooldus ja uuendused. Parem kaks hästi tehtud keelt kui neli poolikut. Kui venekeelsest lehest ei tule päringuid, sest keegi ei vasta vene keeles, pole sellest kasu.

URL-i struktuur: alamkaust, alamdomeen või eraldi domeen

Iga keeleversioon vajab oma URL-i. Kui keel vahetub ainult küpsise või JavaScripti abil ja aadress jääb samaks, näeb otsingumootor tavaliselt ainult ühte keelt. Levinud on kolm varianti:

Variant Näide Plussid Miinused
Alamkaust firma.ee/en, firma.ee/ru lihtne hallata, üks domeen, üks majutus kõik keeled on sama domeeni all
Alamdomeen en.firma.ee keeli saab eraldi majutada rohkem seadistamist ja haldust
Eraldi riigidomeen firma.ee, firma.fi selge signaal konkreetsele riigile mitu domeeni, kallim ja keerulisem hallata

Google kirjeldab neid variante oma mitme piirkonna ja keelega lehtede juhendis. Väikese ja keskmise ettevõtte jaoks on alamkaust enamasti kõige mõistlikum valik. Eraldi riigidomeen on põhjendatud siis, kui te tegutsete eri riikides eraldi äridena, näiteks eri hindade, tarne ja meeskonnaga.

Meie näide: ravien.eu kasutab alamkaustu. Ingliskeelne avaleht on / ja eestikeelne /et, blogi on vastavalt /blog ja /et/blog. Üks domeen, üks rakendus, iga keel oma aadressil.

Hreflang: ütle otsingule, milline leht on millises keeles

Hreflang on silt, mis ütleb otsingumootorile, et need lehed on sama sisu eri keeltes. Nii saab eesti keeles otsija eestikeelse lehe ja inglise keeles otsija ingliskeelse. Täpsed reeglid on Google'i hreflang'i juhendis.

Olulisemad põhimõtted:

  • Iga keeleversioon viitab kõigile teistele ja ka iseendale. Kui eestikeelne leht viitab ingliskeelsele, peab ingliskeelne viitama tagasi. Ühesuunaline viide ei tööta.
  • Keelekoodid on ISO 639-1 järgi: et (eesti), en (inglise), ru (vene), fi (soome). Levinud viga on ee, mis on tegelikult hoopis eve keele kood.
  • Piirkonna võib lisada, näiteks ru-EE, kui teil on eri riikidele eraldi venekeelsed lehed. Kui on ainult üks venekeelne leht, piisab ru-st.
  • x-default näitab lehte, mida kuvada, kui ükski keel otsija omaga ei sobi. Tavaliselt on see ingliskeelne leht või keelevaliku leht.
  • Viidata tuleb samale sisule. Blogipostituse eestikeelne versioon viitab sama postituse ingliskeelsele versioonile, mitte ingliskeelse blogi avalehele.

Meie näide: ravien.eu avalehel on hreflang en → /, et → /et ja x-default → /. Iga blogipostitus viitab oma tõlkele ja x-default on ingliskeelne versioon. Mõlemad keeled viitavad teineteisele ja iseendale. Lisaks on iga lehe <html lang> õigesti määratud, mis aitab ekraanilugejatel ja brauseritel teksti õigesti käsitleda.

Miks ainult masintõlkest ei piisa

Masintõlge on tänaseks hea ja sobib mustandiks. Avaldamiseks ilma inimese ülevaatuseta see siiski ei sobi, mitmel põhjusel:

  • Terminid. Teie toodetel ja teenustel on nimed, mida kliendid otsivad. Masintõlge võib valida sõna, mida keegi ei kasuta.
  • Otsingusõnad erinevad keeliti. Inimene ei otsi vene keeles sõna-sõnalist tõlget eestikeelsest fraasist. Iga keele jaoks tasub vaadata, mida inimesed päriselt otsivad.
  • Toon. Eesti keeles on sina- ja teie-vorm, vene keeles samuti. Tõlge peab järgima sama valikut kogu lehel.
  • Kohalik sisu. Hinnad, tarne, lahtiolekuajad, telefoninumbrid, näited. Soome kliendile võib olla oluline teistsugune info kui Tallinna kliendile.
  • Usaldus. Kohmakas tõlge ütleb lugejale, et see keel on teile teisejärguline. Just seda keelt rääkiv klient märkab seda kohe.

Hea töövoog on: masintõlge mustandiks, emakeelne inimene toimetab, kohandate sisu vajadusel sihtrühmale.

Pealkiri, kirjeldus ja slug igas keeles

Iga keeleversioon peab olema terviklik leht, mitte ainult tõlgitud sisutekst. See tähendab:

  • oma pealkiri (title) ja kirjeldus (meta description), mis on kirjutatud selle keele otsingusõnadega;
  • oma slug, ehk URL-i viimane osa selles keeles;
  • tõlgitud menüü, nupud, vormid ja veateated, mitte ainult põhitekst;
  • piltide alt-tekstid õiges keeles;
  • Open Graph'i andmed, et jagamisel sotsiaalmeedias kuvataks õiges keeles pealkiri ja pilt.

Meie näide: meie blogipostitustel on igas keeles eraldi slug. Näiteks kodulehe tegemise postitus on eesti keeles /et/blog/kodulehe-tegemine-eritellimus-voi-mall ja inglise keeles /blog/custom-website-vs-template. Slug'id kasutavad ainult ASCII-tähti ehk õ, ä, ö ja ü asemel o, a, o ja u. Täpitähed URL-is on lubatud, aga jagamisel muutuvad need sageli loetamatuks kodeeritud tekstiks.

Keelevahetus: lihtne, nähtav ja ilma sunnita

Keelevahetuse nupp tundub väike detail, aga sellel on mõned reeglid, mida tasub järgida:

  • Ärge suunake automaatselt IP-aadressi järgi. Tallinnas elav inglise keelt kõnelev inimene või Soomes olev eestlane ei taha, et leht otsustaks tema eest. Ka Google'i juhend soovitab automaatset ümbersuunamist vältida, sest see võib takistada nii külastajatel kui ka otsingurobotil kõiki keeleversioone nägemast.
  • Keelevahetus peab viima sama lehe tõlkesse, mitte teise keele avalehele. Kui tõlget pole, on mõistlik viia sama jaotise avalehele.
  • Kasutage keele nimetusi selles keeles: „Eesti“, „English“, „Русский“, „Suomi“. Lippe ärge kasutage, sest lipp tähistab riiki, mitte keelt.
  • Nupp peab olema lihtsalt leitav, tavaliselt päises, ja see peab töötama ka telefonis ja klaviatuuriga.

Meie näide: ravien.eu päises on keelevahetuse link (ET või EN). Blogipostituses viib see sama postituse tõlkesse, kui tõlge on olemas, ja muidu teise keele blogi avalehele. Automaatset ümbersuunamist ei ole: kes avab ravien.eu, näeb inglise keelt, kes avab ravien.eu/et, näeb eesti keelt.

Sitemap koos keeleversioonidega

Hreflang'i saab lisada lehe HTML-i päisesse, aga ka XML-sitemap'i. Sitemap'is on iga URL-i juures loetletud kõik selle keeleversioonid. See on mugav, kui lehti on palju, ja aitab otsingumootoril keeleversioonid kiiresti üles leida.

Meie näide: ravien.eu kasutab mõlemat. Iga lehe päises on hreflang-viited ja sitemap'is on avalehe, blogi ning iga postituse juures eesti- ja ingliskeelse versiooni aadress. Kuna postituse kaks keeleversiooni asuvad samas kaustas, seob süsteem need automaatselt kokku ja keegi ei pea viiteid käsitsi haldama.

Kontrollnimekiri

  • Oleme valinud keeled selle järgi, kes meie kliendid on, ja meil on inimesed, kes neis keeltes päringutele vastavad.
  • Igal keelel on oma URL (soovitavalt alamkaust).
  • Hreflang-viited on kahesuunalised, sisaldavad ka viidet iseendale ja x-default'i.
  • Keelekoodid on õiged (et, mitte ee).
  • Tõlked on üle vaadanud keelt emakeelena kõnelev inimene.
  • Igal keelel on oma pealkiri, kirjeldus ja slug.
  • Menüü, vormid, veateated ja alt-tekstid on tõlgitud.
  • Keelevahetus viib sama lehe tõlkesse ja automaatset IP-põhist suunamist pole.
  • Sitemap sisaldab kõiki keeleversioone.

Millal pole mitmekeelset lehte vaja

Iga ettevõte ei vaja mitut keelt. Kui teie kliendid on ainult eestikeelsed ja teenus on kohalik, on parem teha üks väga hea eestikeelne leht. Kui lisate keele, aga ei jõua seda uuendada, jääb sinna vana info ja see teeb rohkem kahju kui kasu. Samuti ei tasu lisada keelt ainult „igaks juhuks“, kui selles keeles pole kedagi, kes päringutele vastaks.

Rohkem selle kohta, mida kodulehe tegemisel üldse kaaluda, leiate postitusest Kodulehe tegemine: eritellimus või valmis mall?

Kokkuvõte

Mitmekeelne koduleht töötab, kui igal keelel on oma aadress, hreflang-viited on korras, tõlked on inimese üle vaadatud ja külastaja saab keelt ise valida. Tehnilist osa on vähe, kui see on algusest peale õigesti tehtud. Hiljem parandamine on alati tülikam.

Kui plaanite uut mitmekeelset kodulehte või olemasoleva lehe keeleversioonid ei tööta nii, nagu peaks, kirjutage meile. Vaatame üle, mis on praegu paigas, ja ütleme ausalt, mida tasub muuta.

Kas mõni töövoog võiks paremini käia?

Alusta vestlust

AI automatiseerimine · Kodulehe tegemine · Tarkvaraarendus